Õppesuunad
Õppesuundade info ja tunnijaotusplaan 2021. aastal vastuvõetutele
Seoses riigigümnaasiumi avamisega 2022. aasta sügisel, 2021/2022. õppeaastal õppesuundadesse vastuvõttu ei toimu.
Tunnijaotusplaan 10. klassile 2021/2022. õppeaastal:
Aine |
Kursuste arv |
|
|
lai matem. |
kitsas matem. |
Eesti keel |
3 |
|
Kirjandus |
2 |
|
A-võõrkeel (inglise keel) |
4 |
|
B-võõrkeel (saksa keel/vene keel) |
3 |
|
Matemaatika (lai/kitsas) |
5 |
3 |
Ajalugu |
2 |
|
Füüsika |
2 |
|
Keemia |
2 |
|
Geograafia |
2 |
|
Bioloogia |
1 |
|
Muusika |
1 |
|
Kehal. kasvatus |
2 |
|
Kunst |
2 |
|
Inimeseõpetus |
1 |
|
Uurimistöö alused |
1 |
|
Kokku |
33 |
31 |
Varem õpinguid alustanud gümnasistid õpivad kolmes õppesuunas: humanitaarsuund, majandussuund ja reaalsuund.
Kõigis õppesuundades on lisaks riiklikele kohustuslikele kursustele võrdselt lisakursusi riigieksamiainetes: matemaatikas, inglise keeles, eesti keeles. Lisakursused on ka suunaainetes. Õpilasel on võimalik kolme aasta jooksul õppida erinevaid suunaüleseid vabavalikaineid. Õpilase valitavad kursused algavad 10. klassi 2. poolaastast. Kursused on üles loetletud kursuste jaotuse dokumendis.
Kõigis õppesuundades on 10. ja/või 11. klassi kevadel õppepraktika, mille käigus tegeletakse süvendatult suunaainetega, käiakse õppekäikudel, lahendatakse praktilisi ülesandeid.
Humanitaarsuund
Humanitaarsuuna eelkäijaks võib pidada kunagist inglise keele õppesuunda.
Selle suuna õpilased saavad valida, kas nad õpivad matemaatikat laia või kitsa matemaatika ainekava järgi. Suunakursused on veel kirjanduses, ajaloos, filosoofias.
Kolme aasta jooksul läbitakse lisaks kõigile õppesuundadele ühistele võõrkeelte lisakursustele viis A-võõrkeele (inglise keel) lisakursust ja kaks B-võõrkeele keele (saksa või vene keel) lisakursust. Võõrkeelekursused on suunatud tõlkimisoskuste ja -kogemuste omandamisele, eneseväljenduse arendamisele tutvutakse tõlketeooria aluste ning suulise ja kirjaliku tõlkimise eripäraga, õpitakse avaliku esinemise põhimõtteid, omandatatakse teoreetilisi ja praktilisi teadmisi giidindusest.
Selle suuna õppeained aitavad:
• omandada head võõrkeeleoskust;
• kujundada tolerantset isiksust erinevate kultuuride tundmaõppimise kaudu;
• avardada maailmapilti;
• arendada loovust;
• arendada esinemisjulgust ja töötamist meeskonnas;
• oma kodukohta paremini tundma õppida.
Humanitaarsuuna valijad võiksid minna edasi õppima võõrkeeli ja kultuuri, ajalugu, ajakirjandust, sotsiaalteadusi, õigusteadust, meediat, tõlkimist jne.
Majandussuund
Majanduse õppesuund on Rakvere Gümnaasiumis alates 1994. aastast.
Selles suunas õppijad saavad valida, kas nad õpivad matemaatikat laia või kitsa matemaatika ainekava järgi. Majandussuunas on kohustuslike ainete hulgas 8 erinevat majanduse kursust, mille jooksul saadakse põhiteadmised majanduse alusetest ja ettevõtlusest, majandusarvestusest, turundusest ja äriplaani koostamisest. 11. klassist saab õpilane valida täiendavalt mitmete majandusalaste kursuste vahel, näiteks õpilasfirma loomise kursus, organisatsioonikäitumise ja müügitöö kursus.
Majanduse õppesuuna eripäraks on majandussimulatsioonimängude pidev kasutamine õppetöös, õppekäigud ettevõtetesse ja majandusvaldkonna inimeste kutsumine tundidesse või aulaüritustele. Juba traditsiooniliseks on muutunud majandussuuna õpilaste osalemine riiklikel majandusolümpiaadidel, -võistlustel ja mitmesugustes programmides, kus on saavutatud ka väga häid tulemusi, mille põhjal on õpilased oodatud õppima ja vastu võetud kõrgkoolide majandusteaduskondades. Aastate jooksul on kujunenud välja väga hea koostöö mitmete ettevõtete ja organisatsioonidega, kuhu pea igal aastal õppekäike tehakse.
Majandussuuna lõpetanud õpilane
• mõistab ettevõtliku mõtteviisi olulisust nii isiklikus elus kui ühiskondlikul tasandil;
• mõistab majanduses toimuvaid protsesse ning oskab majandusalaseid teadmisi rakendad;
• suhtub vastutusrikkalt elukeskkonda ning väärtustab säästvat arengut;
• kaalub ettevõtlust kui üht võimalikku valikut tulevases karjääris.
Selle õppesuuna lõpetanu edasiõppimisvõimalused ei piirdu sugugi vaid majandusvaldkonna erialadega. Kindlasti on võimalik õpitut rakendada ka mis tahes muu valdkonnaga tegeledes, sest majanduselus toimuv on paratamatult seotud paljude eluvaldkondadega.
Reaalsuund
Reaalsuund kannab 1967. aastal alustanud matemaatika-füüsika õppesuuna traditsioone. Kõik selle suuna õpilased õpivad laia matemaatikat ja loodusteaduste suunakursusi. 10. klassi II poolaastaks peavad õpilased koos otsustama, milliseid loodusteaduste suunaaineid nad edaspidistes õpingutes eelistavad (valikus anatoomia, praktiline füüsika, geomorfoloogia, geoinformaatika, „Loodus, tehnoloogia, ühiskond" II ja III, keemia, biotehnoloogia).
Selle suuna õppeained kujundavad järgmisi oskusi:
• oskus vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalses keskkonnas eksisteerivaid objekte ning protsesse;
• oskus analüüsida keskkonda kui terviksüsteemi, märgata seal igapäevaelus ette tulevaid probleeme ning kasutades loodusteaduslikke meetodeid neid lahendades;
• oskus väärtustada teadust ja selle tähtsust ühiskonnale;
• oskus koguda erinevaid andmeid, neid analüüsida ja analüüsist järeldusi teha;
• oskus kasutada erinevaid lahenduste strateegiaid.
Õppesuund valmistab ette õpilasi kõrgkoolide loodus- ja täpisteaduslikele erialadele, insenerierialadele. Eetevalmistus sobib meditsiinivaldkonnas õppida soovijatele. Tehakse koostööd ülikoolidega, kaasates loengute ja tundide läbiviimiseks sealseid õppejõude ning laboreid. Traditsiooniks on kujunenud loodusteadusi siduvate tegevustega õppepraktika teaduslaager.